♥ Kertu ♥

♥ Kertu ♥

Friday, July 15, 2016

Saarel, kus aeg peatub!

Aeg läheb tegelikult kui linnutiivul ja no kohe üldse pole leidnud aega arvutisse blogima tulla. Täna aga mingi ime läbi leidsin võimaluse "nägu näitama" tulla. No ja miks ka mitte. Sest paar jälgijat mu blogil ikka veel on, nagu ma näen, seega oodatakse endiselt miskit uudist.
Pole me kusagile kadunud, lihtsalt päevad on nii toimekad selle krutskit täis maadeavastaja, preili Kertuga. No see piiga ei seisa meil enam pudeliski paigal. :-) Aga nii tore on jälgida tema arengut ja avastamisi. Ja üleüldse on ta nii tubli ja rõõmus ja asjalik tegelinski. Parimatest parim! Teist sellist lihtsalt ei leidu siin ilmas :-) <3

Kui Kertukesest veel rääkida, siis saab ta järgmisel nädalal... trummipõrin... JUBA 9 KUUSEKS!?! Wow, nagu! Ise ka imestan :-) Sel puhul plaanime minna väikesele fotoshootile ja minisünna nädalavahetusel toimub ka issi suguvõsa kokkutulek, kus saame ka meie ilmaime kohta sugupuuse märke lisada ja kõigile teda tutvustada. Jess, nii vahva! Loodan, et tuleb tore üritus, nagu see on ka eelmised aastad olnud. :-)


No vot täpselt selline väike armas "takjas" mul kodus ongi:

Ja siin tänased kõige värskemad kaadrid pisikesest asjapulgast:



Lisan väikese video ka Kertukese uuest "trikist", mis vanaema talle õpetas:


Ja mis siis veel...
Olen tänu Kertukese vanaema külaskäikudele saanud veidi aega ka iseendale ja käinud mõned korrad hobustega tegelemas, ratsutamas või vankrisõidul :-) Issist meil väga kasu ei ole hetkel, sest ta on meil tõsine töömurdja (heinateo aeg) ja no kuidagi ei saa teda sealt eemale meelitada. No eks näis, kui kiirem aeg möödas, siis ehk sügisel saame tõepoolest ka kõik üheskoos midagi ette võtta ja teeme selle kauaplaanitud Taani reisi siiski teoks. No eks vaatab, mis see eluke toob...

No kiida veel, et sain võimaluse tulla arvuti taha. Nagu tellitult, sai mu väike salakaval pliks aru, et emme ei magagi temaga koos ja ärkas hädakisaga üles ja nõudis süüa. Nüüd ma siis proovin paar rida veel kirja panna ja kiirelt postituse ära lõpetada väikese päti askeldamiste kõrvalt.

Täna vist õue ei pääsegi, no vihma kallab ja kallab ja.... lõppu ei paistagi :-) Hakkasimegi siis ahju kütma - jaa justnimelt! Keset suve! :D Aga õues on nii niiske ja külm, et vana maja "rõõmude" tõttu poeb see ka tuppa. Niisiis, et vähekenegi sooja saada. Ja no piigale on see tulevärk ju nii põnev! Oi-oi, peab jälgima ja eemale hoidma teda sellest tulisest ahjust. Saabki talveperioodiks harjutada, et ei roniks seal otsas, sest on ai-ai :-) No näis! Üldiselt on ta suhteliselt sõnakuulelik, kuigi juhtmetele, pistikupesadele ja arvutile tehakse ikka korduvaid rünnakuid ja peab mitmeid kordi keelama :D Nii põnev on juu!!!

Ma tahtsin rääkida veel hobustest. Oma, nüüdseks teisejärgulisest hobist, millega tegeleda jõuab nii näotult vähe. Aga no mis teha, üks väikene inimene tuleb ju suureks kasvatada :-) Vaikselt püüan tema kaudu hobuste juurde naaseda, noh, et talle ka ikkagi see "hobusepisik" edasi anda :D No igatahes nii palju on küll juba asi arenenud, et hobust nähes lööb silm särama ja kukub kilkama. Nii nunnu :D

Aga ega enam nii julge pole (mitte et ma seda kunagi üldse nii väga oleks ka olnud), kui kunagi. Väike teistmoodi ärevus on sees ja mõtted pidevalt lapse peal. Kuigi tean, et ta kindlas kohas, siis no mis teha, ema süda ju valutab ikkagi! :-)

Viimane ja samas esimene turismisõit, mille endale välja kauplesin töö juures, üle pika aja, oli küll aga lausa super! Lülitasin ennast täielikult "muust maailmast" välja ja pühendusin täielikult töösse. Ratsuks sain oma armsa Vääniku, kelle ise sadulasse panin ja no NII TORE!!! Oma loomaga, keda tunned läbi ja lõhki, on ikka hoopis teine asi sõita. Nii me siis rallisimegi 2h koos kahe vahva Soome tädiga. Ei kartnud me noori galopeerivaid lehmi, kes tee kõrval aias meid uudistasid, ei lapsevankrit, koera, ega ka jalgratast :D Kes on hobuinimesed, siis teate ehk, et just need on hobuste suurimad hirmud :D




Ega rohkem esialgu ei meenugi, millest kirjutada. Ju kunagi jälle saan võimaluse blogisse tulla. :-)

Seniks aga olge tublid!
Ja ilusat suve!

Friday, May 6, 2016

Oih! Kui ammu pole näinud! :-)

Vaatasin, et viimati sai kirjutatud sissekanne, kui Kertuke pidas oma esimest minijuubelit ehk siis 5 kuu sünnipäevakest. Nüüd on aga aeg vahepeal veelgi kiiremini edasi lennanud, peetud on poole aasta minisünna ja LÕPUKS me ka kolisime kullakallisse Muhumaale :-) Issi juurde! Hurraaa!!!

Meile meeldi siin väga, mõnus rahulik ja ka uni on kuidagi palju magusam :-) Elame vaikselt uude elukorraldusse sisse, käime palju jalutamas ja ka hobuste juures asjatamas. Nii tore on jälle siin olla. :-)

Kuna vanaema ja mandrisõpsid jäid meist kaugele maha, keda ikka suvel avasüli kindlasti külla ootame, siis lisan ka mõned pildikesed. Hetkel ei viitsi pikka teksti rohkem trükkida, lapseke on küll end õue tuttu unustanud, aga on ka muid asju toimetada, kui netis aega surnuks lüüa.

Olge tublid! Ja ilusat kevadet kõigile!











Tuesday, March 22, 2016

Esimene minijuubel - 5 kuud!

No parameetrid on ikka ja endiselt muljetavaldavad :D Nüüdseks siis juba 10,3 kg ja 68cm. Kuuga juures siis 700g ja 2cm. Ehk hakkabki nüüd kaaluspurt vaibuma ja pikkust viskama :-)
Aga sünnipäevaõhtu läks kenasti, sai kooki süüa jälle ja Kertukene sai kingituseks laulva koeratüdruku :-) Nii väga ei arva ta temast veel midagi, hea on jalgu-käsi nätsutada. Emme oli rohkem õnnes, kui laps :D Aga küll harjub ja ehk hakkab ka rohkem huvi tundma.




Ja varsti-varsti... kui kõik läheb plaanipäraselt, hakkame ka kolima! Peab vist rekka tellima :D Asju nii palju :D Aga no ju saab hakkama, ei pea ju kõike korraga ka ära tassima. Muidu vaene vanaema arvab, et me ei kavatsegi teda enam kunagi külastada. Aga kus sa sellega! On teine ju meile nii kalliks saanud, et peame ikka ja jälle külla tulema. Snoopyke jääb ju ka meid vanaema juurde igatsema. Aga esialgu teda siiski kaasa ei võta. Vanaemal ka põnevam, keegi ikka kodus ootab ja põhjus välja jalutama minna :-)

Kuna sel reedel on munadepüha, siis eelmise reedega lõpetasime ka Pärnu Haiglas ujumistrennides käimise. Kui oleme saarel sisse elanud, siis jätkame ilmselt GoSpa beebide ujumistrennis. Pidi olema tore juhendaja ja saame samuti grupitrennides käia. Beebidel ka koos põnev. :-) Aga ajaliselt peame nüüd hakkama hommikuinimesteks, aga no ju saab hakkama. Vesi Kertukesele meeldib ja sellest hüvest ei saa teda ju ilma jätta. Emmel ka põnev, mingisugunegi väljasõit korra nädalas :-)

Ja nagu tellitult, tehti viimases ujumise tunnis ka pilte. Lisan mõned ka siia. :-)








Thursday, March 17, 2016

Korralik kanaema!

Käisin täna jälle juuksuris - no nii ulmekiirusega kasvavad mul need juuksed, et ei jõua enam sammu pidada. Lasingi siis jälle värvida ja ka lõigata, no kohe isuga lasin lõigata - ju kasvavad varsti tagasi jälle. :-D Aga hea kerge olla jälle. :-) Vähemalt see hullumeelne juuste väljalangemine on ka justkui vähenemas, Platcent-sarja ampullide kuuril on selles kindlasti oma osa :-) Nüüd plaanin sama sarja shampooni ja palsami kasutamisega jätkata. Juuksed on jälle nii mõnusad, kui kunagi varem! No ja eriti mõnusad on juuksed alati peale juuksuriskäiku :-)
Aga miks kanaema? No ikka sellepärast, et kogu see 2h, mis mul juuksuri juures ära läks, muretsesin oma tütrekese pärast, süda lausa valutas. Kuigi teadsin, et ta on kindlas kohas ja kõik on korras. Aga ikkagi! Jube-jube-jube :D Oli tubli laps vanaemale, käisid jalutamas ja ilusat ilma nautimas :-) Aga no vahel peab saama ikka killukese aega enda jaoks ka :-)






Aeg lendab meeletu kiirusega, vahel harva tuleb meelde ka siia blogisse piiluda ja lugejatele ka paar rida kirjutada. Märtsi lõpus, kui kõik hästi läheb, oleme juba loodetavasti oma uues kodus Muhumaal. Jee - ei jõua ära oodata! :-) Nii et põnev, põnev.

Kertuke kasvab ka mis mühinal! Enam kaalunumbrit ei julge vaadatagi :D Pikkust võiks nüüd viskama hakata, sest emme 176cm ja issi lausa 198cm! :-) Annab ikka tassida mul seda pisikest suure kondiga piigat. Vähemalt käed on nüüdseks musklis, kui kõhtu veel vormi pole suutnud saada (no eks oma osa mängivad ka need patustatud koogid ja saiakesed :D aga no nii hea on ju!!!).
Aga tubli piiga on. Ärkab rõõmsalt oma voodis, üritab keerata-pöörada-roomata. Viskab nalja ja vahel ka riidleb emmega. Aga on muidugi üks ära ütlemata tore ja armas ja tubli piiga! Emme-issi-vanaema silmarõõm ja naerupall.





Ja ega muud põnevat hetkel polegi. Täna avastasin, et Kertukesel nimepäev. Noh, mis seal ikka, tuleb üks koogike ära süüa selle tähistamiseks. Ja esmaspäeval saab uuesti kooki süüa - siis meie esimene minijuubel 5 kuud!!! :-)



Tsau-pakaaa!
Ja ilusat peagi algavat kevadet kõigile!



(#)